Terminid ja lühendid

Metsamaa kaardistamisel kasutatavad täiendavad leppemärgid, terminid ja lühendid. Allolevates tabelites on esitatud metsa arenguklassid, küpsusvanused, metsamajandamise kitsenduste põhjused, metsakasvukohatüübid, puu- ja põõsaliigid, eelistatud peapuuliigid erinevates kasvukohtades ja majandamise võtete klassifikaatorid.

Metsaomandivormid
Kood Nimetus Kirjeldus
F füüsilise isiku eramets füüsilisele isikule kuuluv eramets
J juriidilise isiku eramets eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluv eramets
Y ühisomandis olev eramets eraõiguslike isikute ühisomandis olev mets
R RMK riigimets Riigimetsa Majandamise Keskuse halduses olev riigimets
T ajutiselt riigimets jätkuvalt riigiomandis olev õigusvastaselt võõrandatud ja tagastamisele või erastamisele kuuluv mets
X muu riigimets riigile kuuluv mets, välja arvatud Riigimetsa Majandamise Keskuse halduses olev mets
M munitsipaalmets kohalikule omavalitsusele kuuluv mets
A muu avalik-õiguslik mets teistele avalik-õiguslikele isikutele kuuluv mets

 

Puu- ja põõsaliigid
Puuliigid Põõsaliigid
Kood Nimetus Kood Nimetus
MA mänd PA paju
KU kuusk SP sarapuu
NU nulg TM toomingas
LH lehis PI pihlakas
SD seedermänd PK paakspuu
TS ebatsuuga TY türnpuu
TA tamm KL kuslapuu
SA saar KD kadakas
VA vaher TP teised põõsaliigid
JA jalakas    
KP künnapuu    
KS kask    
HB haab    
LM sanglepp    
LV hall lepp    
PN pärn    
PP pappel    
RE* remmelgas    
TM* toomingas    
PI* pihlakas    
TO teised okaspuuliigid    
TL teised lehtpuuliigid    

*remmelga, toominga ja pihlaka hindamisel peab rinnasdiameeter olema vähemalt 6 cm (latimetsad)

 

Kasvukohatüübid
Kood Nimetus
AN angervaksa
JK jänesekapsa
JM jänesekapsa-mustika
JO jänesekapsa-kõdusoo
JP jänesekapsa-pohla
KL kastikuloo
KM karusambla-mustika
KN kanarbiku
KR karusambla
LD lodu
LL leesikaloo
LU lubikaloo
MD madalsoo
MO mustika-kõdusoo
MP mineraalne puistang
MS mustika
ND naadi
OS osja
PH pohla
RB raba
SJ sõnajala
SL sinilille
SM sambliku
SN sinika
SS siirdesoo
TA tarna-angervaksa
TP turbane puistang
TR tarna

 

Kõlvikuliigid
Kood Nimetus
MT tootlik metsamaa
MV vähetootlik metsamaa
PS põõsastik
SO soo
PM põllumaa
RM looduslik rohumaa
VM viljapuu-marjaaed
TA taimla
SE seemla
JA järv
JG jõgi
VH veehoidla, tiik
OU õuemaa
PK park
KJ karjäär
PV pinnaveeala
XM muu maa

 

Boniteedid
Kood Nimetus
0 Ia boniteediklass
1 I boniteediklass
2 II boniteediklass
3 III boniteediklass
4 IV boniteediklass
5 V boniteediklass
6 Va boniteediklass

 

Rinded
Kood Nimetus
1 esimene rinne
2 teine rinne
J järelkasvu rinne
Y üksikpuude rinne
A põõsasrinne

 

Küpsusvanused
Enamuspuuliik Boniteediklass
1a 1 2 3 4 5 ja 5a
Mänd, lehis, seedermänd 90 90 90 100 110 120
Kuusk, nulg, ebatsuuga, teised okaspuud 80 80 80 90 90 90
Kask 60 60 70 70 70 70
Haab, pappel, pihlakas 30 40 40 50 50 50
Sanglepp, teised lehtpuud 60 60 60 60 60 60
Hall-lepp, remmelgas, toomingas 30 30 30 30 30 30
Kõvad lehtpuud, pärn 90 90 100 110 120 130

 

Arenguklass
Kood Nimetus Kirjeldus
A lage ala ala, kus puude põhirinne puudub ja kultiveeritud või looduslikult tärganud
peapuuliigiks sobivad taimed puuduvad või neid on vähem kui 500 tk/ha.
S selguseta ala kultiveeritud või looduslikult uuenev ala, kus kasvab ülepinnaliselt vähemalt
500 elujõulist uuenemiseks sobiva puuliigi taime hektari kohta.
N noorendik kultiveeritud või looduslikult uuenenud ala, kus hektaril kasvab ülepinnaliselt vähemalt 1500 1,3 m kõrgust või kõrgemat puutaime ja kus peapuuliigi puude keskmine rinnasdiameeter on kuni 6 cm (kaasa arvatud).
L latimets puistu peapuuliigi keskmise rinnasdiameetriga üle 6 cm ja kuni 12 cm (kaasaarvatud) ning keskmise vanusega alla 1/2 küpsusvanusest. Hall-lepikutes atimetsa arenguklassi ei määrata.
K keskealine mets puistu, mille vanus on üle kümne aasta väiksem küpsusvanusest ja mille:
1) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on suurem kui 12 cm;
2) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on väiksem kui 12 cm;
Kuid vanus ½ küpsusvanusest või enam.
V valmiv mets puistu, mille vanus on kümme või vähem aastat väiksem küpsusvanusest.
Y küps mets puistu, mille vanus on võrdne küpsusvanusega või ületab selle.

 

Metsa majandamise kitsenduste põhjused
Kood Nimetus Kirjeldus
R kaitseala loodusreservaat kaitse-eeskirja kohaselt rahvuspargi, loodus- või maastikukaitseala loodusreservaat
S kaitseala sihtkaitsevöönd kaitse-eeskirja kohaselt rahvuspargi, loodus- või maastikukaitseala sihtkaitsevöönd
V kaitseala piiranguvöönd kaitse-eeskirja kohaselt rahvuspargi, loodus- või maastikukaitseala piiranguvöönd
H hoiuala hoiuala kaitsekorralduskava kohaselt metsa majandamise piirangutega metsamaa
Y looduse üksikobjekt loodusliku päritoluga kaitstava objekti kaitsevöönd
P kohaliku omavalitsuse loodusobjekt omavalitsuse tasandil kaitse alla võetud loodusobjekt
X liigi isendi püsielupaiga piiranguvöönd I ja II kaitsekategooria looma püsielupaiga ning taime või seene kasvuala piiranguvöönd
Z liigi isendi püsielupaiga sihtkaitsevöönd I ja II kaitsekategooria looma püsielupaiga ning taime või seene kasvuala sihtkaitsevöönd
K kallas, rand veekogu ranna või kalda piiranguvöönd
L looala ja nõmmed loometsa (leesika,- kastiku- ja lubikaloo) või sambliku kasvukohatüüpi kuuluv metsamaa
U luide või uuristus- ja tuulekandeohtlik ala luitel või järsul mäe- ja orunõlval asuv metsamaa
A infiltratsiooni- või survelise põhjaveega metsaala allikatega või vähekaitstud põhjaveega alal asuv metsamaa
M mälestis või muinsuskaitseala ajaloo-, arheoloogia- ja kultuuriväärtustega seotud paiga kaitsevöönd
G geenireservimets Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ekspertiisi alusel geenireservimetsaks tunnistatud metsamaa
O kohaliku omavalitsuse planeering kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga kaitse alla võetud metsamaa

 

Metsa majandamise võtted
Kood Nimetus
LR
lageraie
AR AR aegjärkne raie
HL häilraie
VE veerraie
VA valgustusraie
HR harvendusraie
SR sanitaarraie
VR valikraie
TR trassiraie
MR määratlemata raie
LA laasimine
KR koridoride raiumine
KV külv külv
IS istutamine
MM maapinna mineraliseerimine
LK looduslikule uuenemisele kaasaaitamise muud abinõud
LU looduslikule uuenemisele jätmine
HD kultuuride hooldamine
LJ lamapuidu jätmine
SJ säilikpuude jätmine
KH kuivendussüsteemide hooldamine
TE metsatee ehitamine
TK tulekaitseribade rajamine
TV tuletõrje veevõtukoha rajamine

 

Eelistatud peapuuliigid kasvukohatüüpides
Kasvukohatüüp Peapuuliigi eelistused
1 2 3 erandina
Leesikaloo MA     KU, KS
Kastikuloo MA KS KU TA, LH, HB
Lubikaloo MA   KS SA
Sambliku MA     KS*
Kanarbiku MA     KS*
Pohla MA     KS*
Jänesekapsa-pohla MA   KS  
Mustika MA KU KS, HB  
Karusambla-mustika MA KU KS, HB  
Jänesekapsa-mustika KU MA, KS HB  
Jänesekapsa KU MA KS, HB LV, TA, LH
Sinilille KU KS MA, HB LV, TA, LH
Naadi KS, KU HB LM LV, TA, SA
Sõnajala KS LM, HB KU SA
Osja KS MA KU LM, SA, HB
Tarna MA KS KU LM
Angervaksa KS KU, LM HB MA, LV, SA
Tarna-angervaksa KS, MA KU, LM    
Sinika MA      
Karusambla MA KU KS  
Lodu LM KS   KU, SA
Madalsoo KS LM    
Siirdesoo MA KS   KU (kuivend)
Raba MA      
Kõdusood MA, KU KS   LM, SA

Eelistus 1 – parim peapuuliik
Eelistus 2 – sobiv peapuuliik
Eelistus 3 – võib lugeda peapuuliigiks ainult vajaliku enamusliigi olemasolu korral vähemalt latimetsana
Erandiks on – looduslikult kasvukohatüübis väheesinevad või harva kultiveeritavad liigid, hall lepp vaid sama liigi raiestikel

*KS – peapuuliigid ainult kultiveerimise korral tulekaitse eesmärkidel

  Maapartner

Esita hinnapäring*

Hinnapäring:
Sisestage päringusse katastritunnus, kontaktandmed ja võimalusel hinnasoov.
Saatja E-mail:
*Vastame päringutele 48 h jooksul.
   Harvester
   Hakkpuit
  
Äripäev      Õhtuleht

© MAAPARTNER OÜ  |  Telefon 55575698
     Email  Sisukaart  Prindi  Tagasiside